EhitusPortaal - neljapäev, . november 2018  
neljapäev, 15. november 2018 kasutajaid: 8012
 F   foorumi teemad:
» Vastab ehitusspetsialist Aivo Küling
» Ahjud, kaminad
» Aiad, väravad
» Aknad, uksed
» Ehituskeemia
» Elekter
lisa uus postitus ›
 H   hanked:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» muud hanked
» peatöövõtt
» projekteerimine
lisa uus postitus >
 R   kuulutused:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» Muud kuulutused
» muud pakkumised
» tööpakkumised
» võlglased ja petised
lisa uus postitus >
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


Saada sõbrale  Prindi see lehekülg 
Õmblus: aastal 2008 majanduslangus alles algab

Arvamusliidrid proovivad tõde mitte sellise rangusega välja öelda, mis toob aga kaasa avalikkuse eksitamise ja probleemi süvenemise. Meil täna levinud soovmõtlemine ei lühenda majanduslangust, ei silu tagasilööke ega aita meid ka mingil viisil uuele tõusule.

Aastatel 2000, 2005 ja 2006 on Eesti majanduskasv ületanud 10% piiri. Aastatel 2001-2004 oli SKP kasv 7-9% vahemikus. Kõik nimetatud seitse aastat oleme olnud Euroopa keskmise kasvunäitajaga võrreldes ülikiirel arenguteel.

Lähtudes erinevate riikide kogemusest ja majandusteoreetilistest seisukohtadest peab tõusule järgnev langus koos kaasneva depressiooniga kestma vähemalt sama kaua, kui on aset leidnud tõus. Tulenevalt sellest on kindlasti vale eeldada, et seitsmeaastase tõusu tasakaalustame me Eesti majandusmudelis kõigest seitsmekuulise tagasilangusega.

Eesti majanduse nõrkus viitab pikale langusele

Kui pikaks ja sügavaks tõusule järgnev langus kujuneb sõltub väga paljudest erinevatest teguritest. Normaalselt tasakaalus oleva ja dünaamiliselt areneva majanduse korral võib enam vähem eeldada, et langus ei ole pikem kui eelnenud tõus.

Sisult väga elujõulised ja tugevad majandused võivad uuele tõusule pöörata suhteliselt kiiresti. Eesti majandus ei ole ei normaalses dünaamilises tasakaalus olev ega ka sisult tugev majandus. Eesti majanduse suur arengei põhine ekspordisuutliku väärtuse lisamisel, vaid raha sisselaenamisel ja selle äratarbimisel. Eesti majanduse nõrk sisu ja väljavaadete vähesus viitavad pigem pikale ja rõhuvale tagasilangusperioodile.

Olgu lühidalt öeldud, et 2008. aastal prognoositavalt võimenduv majanduslangus tähendab Eesti jaoks ilmselt jätkuvalt langevaid kinnisvarahindu, üldise rahamassi vähenemist töötasude maksmiseks, pankrotistuvaid ettevõtteid, kõrge inflatsiooni püsimist, tööpuuduse kasvu, reaalse ostujõu langust, konkurentsivõime kadumist paljudes sektorites, sotsiaalsete probleemide pingestumist, kuritegevuse kasvu, investeeringute ja tarbimise kokkutõmbumist jms.

Üsna reaalne on negatiivne majanduskasv teatud perioodi jooksul ning olukord, kus konkurentsivõimet kaotavad tootmisharud ei suuda edasise arengu tagamiseks midagi välja mõelda. Luhtuvad lootused kiireks struktuurimuutuseks ja suureneb surve valitsusele nii inimeste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kui ka ettevõtluse toetuseks.
Valitsevad võimupoliitikud vaatavad Eesti majandustulevikku väga positiivsetes värvides. Samuti käituvad väikeste mööndustega ka paljud kohalikud majandusvaldkonna arvamusliidrid. Välisanalüütikud ja reitinguagentuurid arvavad meist aga iga päevaga üha halvemini.

Küsimus ei ole siinkohal selles, et valitsus ja kohalikud majandusanalüütikud ei oskaks õigesti hinnata meie majanduses ilmnevaid riske või ei suudaks prognoosida nende riskide laastavat võimalikku mõju. Pigem lähtutakse vajadusest hoida ühiskonnas üleval positiivseid ootusi tuleviku suhtes ja toetada seeläbi aktiivset investeerimis- ja tarbimiskäitumist. Kui meie majanduses osalejad hakkaksid tulevikukartusest tingituna oluliselt piirama kulutamist ja investeerimist, siis annaks see meie niigi haprale majandusolukorrale lihtsalt täiendava hoobi.

Kuna aga välisanalüütikud ei pea lähtuma meie majanduse positiivsete ootuste najal ülevalhoidmise eeldusest, siis on ka piiri tagant kostuvad seisukohad märksa negatiivsemad. Analoogia kehtib ka ajakirjanduse kohta – kuna ajakirjanikud ei lähtu ühiskonna kallutamise vajadusest, vaid olukorra objektiivse kirjeldamise soovist, siis on majandusajakirjanike väljaütlemised Eesti majanduse olukorra kohta viimasel ajal palju adekvaatsemad, kui analüütikute omad.

Inimesi peaks hoiatama, mitte eksitama

Kui tekib linnugripi oht, leitakse Siberi katku sisaldavat valget pulbrit või ähvardab mõni muu ohtlik situatsioon tekkida, siis instrueeritakse inimesi põhjalikult, kuidas antud olukorras käituda. Meedia vahendusel soovitatakse eemale hoida lindudest ja mitte avada kahtlasi saadetisi. Millegipärast sellist käitumist asjatu paanika tekitamiseks ei nimetata. Sõltumata isegi sellest, et mõlemad nimetatud ohud mööduvad lihtkodaniku seisukohast vaadatuna lõpuks täiesti märkamatult.

Majanduses käitutakse täpselt vastupidiselt. Valitsus ei selgita, kuidas toime tulla eluasemelaenude võimaliku kriisiga, kuidas vältida või saada lahti üleliigsetest tarbimislaenu võlgadest, kuidas toime tulla hinnatõusuga või kuidas vältida muid majanduslangusega kaasnevaid riske. Kui keegi proovib majanduslangusega kaasnevatest ohtudest rääkida, siis kiputakse seda nimetama vastutustundetu paanika külvamiseks ning kiirustatakse kinnitama, et meil on tegelikult kõik suurepärases korras.

Tänaseks on päris selge, et õige majanduslangus jõuab üsna peagi kohale oma kõigi negatiivsete varjunditega. Praeguseks nähtud mõned kuud kestnud jahtumine on pigem eelmäng, kui tegelik langus. Täna oleks õige inimestele selgitada, mida majanduslangus endast tegelikult kujutab ning kuidas selles olukorras võimalikult väheste tagasilöökidega toime tulla. Lastes inimestel langetada liigoptimistlikke majandusotsuseid me süvendame, mitte ei vähenda probleemi. Samuti oleks viimane aeg riigi tasandil mõelda sellele, mis oleks järgmiseks äriideeks, mis uue tõusu käivitab.

Senikaua, kui me aga tõele otsavaatamist väldime, kehtiks Eestis justkui soovmõtlemisel põhinev kokkuleppemajandus. Kuni kõik on kokkuleppeliselt seda meelt, et meil läheb hästi, lähebki hästi. Kui keegi kritiseerib, siis on ta kas pahatahtlik, ebapädev, otsib tähelepanu vms. Probleem tekib ainult sellest, et globaalne majandusruum ei pruugi meie omavahelisest kokkuleppe-põhimõttest hoolida

Allikas;Ärileht



» tagasi eelmisele lehele
 E  ehituslingid:
» EEEL
» Eesti Ehitusturg
» Eesti Puitmajaliit
» EETL
» Ehitaja
» Ehitusbörs
» Ehituskaar
» Ehituskeskus
» Ehitusseadus
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


 © EhitusPortaal   Klienditeeninduse telefon: 56 467 469   ja e-post: klienditeenindus@ehitusportaal.ee - (aega kulus: 0.012012)