EhitusPortaal - neljapäev, . november 2018  
neljapäev, 15. november 2018 kasutajaid: 8012
 F   foorumi teemad:
» Vastab ehitusspetsialist Aivo Küling
» Ahjud, kaminad
» Aiad, väravad
» Aknad, uksed
» Ehituskeemia
» Elekter
lisa uus postitus ›
 H   hanked:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» muud hanked
» peatöövõtt
» projekteerimine
lisa uus postitus >
 R   kuulutused:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» Muud kuulutused
» muud pakkumised
» tööpakkumised
» võlglased ja petised
lisa uus postitus >
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


Saada sõbrale  Prindi see lehekülg 
Eesti majanduse kiire kasv jätkub-kas hea või halb ?

Rahandusministeeriumi täna avaldatud majandusprognoosi kohaselt jätkub lähiaastatel Eesti majanduse ülikiire kasv, mis kosutab riigieelarvet 6,4 miljardi krooni võrra, kuid kõrge inflatsioonimäär ohustab Eurotsooniga liitumist. 2006. aasta suvise majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 9,6 protsenti ja 2007. aastal 8,3 protsenti. 2006. aasta kevadel prognoosis rahandusministeerium samadeks näitajateks 8,2 ja 7,7 protsenti. Samas inflatsioon kiireneb 4,5 protsendini. Majanduskasv tugineb ministeeriumi hinnangul sisenõudlusel ja ekspordil. Prognoosi tõstmiseks andis põhjust oodatust soodsam olukord, mille jätkumist võib oodata ka järgmisel aastal. Sisenõudluse kiirenemise tõttu suureneb käesoleval aastal jooksevkonto defitsiit 11,7 protsendini SKPst, järgnevatel aastatel on defitsiidi alanemine aeglane, 2007. aastal ulatub jooksevkonto defitsiit 11,2 protsendini SKPst. Tarbijahindade kasvuks ootab rahandusministeerium käesoleval aastal 4,5 protsenti. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist 3,9 protsendini ning 2008. aastal taas kiirenemist 4,2 protsendini. Peamiseks inflatsiooni mõjutavaks teguriks on kasvavad eluasemekulutused, mis on tingitud nii administratiivsete (soojus, gaas) kui ka vabalt kujunevate hindade (üür, eluaseme remont) kiirest hinnatõusust. Suuremal määral on ilmnema hakanud tugeva sisenõudlusega kaasnevad inflatsioonisurved, mida võib täheldada väga erinevate kaupade ja teenuste puhul. Oma osa on annavad ka naftahindade tõusuga kaasnenud kaudsed mõjud ja kasvav palgasurve. Toidu inflatsioon ulatub käesoleval aastal 4,5 protsendini. Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et Eesti inflatsiooni tase on kooskõlas meie majanduskasvu kiiruse ja reaalse lähenemisega Euroopa Liidu arenenud liikmesriikidele. “Hinnastabiilsus Eestis kindlasti ohus ei ole,” kinnitas Sõerd, “küll on muutunud keerulisemaks Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine 2007. aastal.” Ansip: inflatsioonimäär on pettumus kõigile Peaminister Andrus Ansip teatas rahandusministeeriumi prognoosi kommenteerides, et ülikiires tempos kasvavatest riigituludest ei tohi sattuda liigsesse eufooriasse. \"Eelarvepoliitika arukas suunamises vajame kainet mõistust nüüd rohkem kui kunagi varem. Praeguses olukorras tuleb vältida eelarve ülejäägi mõtlematut ärakulutamist. Tarbimise kasv soosib paratamatult hindade edasist tõusu, see aga seab ohtu eurotsooniga liitumiseks nõutavate Maastrichti kriteeriumide täitmise,\" ütles Ansip. Ansipi sõnul on majandusprognoosis kajastatud inflatsioonimäär pettumus kõigile ja ületab nii rahandusministeeriumi, Eesti Panga kui Euroopa Komisjoni varasemad hinnangud. Eurotsooniga liitumise tõenäosus 2008. aastal on tänase prognoosi valguses tublisti vähenenud, kuid lõplikult seda eesmärki maha matta oleks enneaegne. Valitsus soovib ühineda euroga nii kiiresti kui võimalik,” ütles Ansip. Lipstok: Eestis hinnastabiilsus ohus ei ole Eesti Panga hinnangul ulatub inflatsioon Eestis tänavu üle nelja protsendi. Majanduskasv jätkub samasuguse tempoga nagu 2005. aastal, ulatudes üle kaheksa protsendi. Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki arvates ei ole Eestis hinnastabiilsus ohus ning inflatsioonitase on kiire majanduskasvuga kooskõlas. Lipstoki sõnul on lähiaastatel oodata sisenõudluse kasvu aeglustumist, mis parandaks ka Eesti ekspordi ja impordi tasakaalu. Kaupade ja teenuste väljavedu peaks toetama meie välispartnerite majanduskasvu kiirenemine. Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on oluline, et Eesti ettevõtted jätkaksid tootlikkuse suurendamist, hoides selle kooskõlas palgakasvuga. “Eesti majanduse usaldusväärsuse tagamine ja tugevdamine eeldab senisest veelgi konservatiivsemat majandus- ja rahapoliitikat. Toetan täielikult rahandusministrit, kes kohtumisel IMFi delegatsiooniga ütles, et olukorras, kus majanduskasv ületab potentsiaali, peaks riigieelarve olema märgatavas ülejäägis nii sellel kui ka järgmisel aastal,” rõhutas Lipstok. Keskpanga presidendi sõnul võiks nii tänavu kui ka järgmisel aastal riigieelarve ülejääk olla kaks protsenti SKPst ehk nelja miljardi krooni ringis. “Rahandusministeeriumi prognoos kinnitab Eesti Panga hinnangut, et Eesti ei jõua lähikuudel Maastrichti kriteeriumi täitmisele palju lähemale. Inflatsioonikriteeriumi praeguse tõlgenduse kohaselt on euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsiooninõude täitmine 2007. aasta keskpaigaks raskendatud,” kommenteeris Lipstok. “Tarbijahindade kasvu tõttu on raskendatud ka Eesti liitumine euroalaga 2008. aastal. Valitsuse ja keskpanga eesmärk on siiski võtta euro kasutusele niipea kui võimalik,” lisas Lipstok. Keskpanga president märkis, et euroalaga liitumine sõltub inflatsioonitasemest riikides, mille inflatsioon on kriteeriumi väärtuse aluseks, ning sellest, milline on inflatsioonikriteeriumi tõlgendus. Eesti Pank avaldab oma sügisprognoosi novembris ja annab siis hinnangu euro kasutuselevõtu edasistele väljavaadetele. Brutopalk kasvab 8,7 protseni Kiire majanduskasv on mõjunud positiivselt ka tööturu olukorrale. 2006. aastal on oodata hõive hüppelist kasvu 3,2 protsendi võrra ning töötuse määra vähenemist aasta kokkuvõttes 6,8 protsendini. Suur osa hõive kasvust tuleneb mitteaktiivsuse vähenemisest ehk heitunute ja teiste mitteaktiivsete tööturule siirdumisest soodsa majanduskasvu tingimustes. Tööturu arenguid mõjutab pidurdavalt aga oskustööliste ning tippspetsialistide puudus. Tööjõupuudusest ning samal ajal kiirest majanduskasvust tingituna kiireneb keskmise brutokuupalga reaalkasv käesoleval aastal 8,7 protsendini. Palgasurved on eelkõige põhjustatud EL liitumisest ja liikmesriikide tööturgude avanemisest – paljud eestlased on siirdunud suurema palga ja paremate töötingimuste tõttu välismaale tööle. Kõrgel püsib lähitulevikus ka investeerimisaktiivsus, sealjuures on suurem roll ettevõtetel. Kui esialgu põhineb kapitalipaigutuste kasv kinnisvaraga seotud arengutel, siis lähiaastatel võib oodata tootmisvõimsustesse suunatud investeeringute osatähtsuse suurenemist. Riigieelarve kosub 6 miljardi võrra Suvise prognoosi kohaselt ulatub riigieelarve tulude maht 2006. aastal 67,5 miljardi kroonini, ületades kehtiva eelarvega planeeritud tulusid 6,4 miljardi krooni võrra. Järgmise aasta eelarvemahuks prognoosib ministeerium 76,3 miljardit krooni, mida on võrreldes riigi eelarvestrateegias planeerituga 3,8 miljardit rohkem. “Eesti riigi eelarvepositsioon on viimastel aastatel oluliselt tugevnenud, oleme jätkuvalt suurima eelarveülejäägiga riikide seas Euroopa Liidus ja meie rahandust on tunnustanud mitmed rahvusvahelised raportid,” sõnas rahandusminister. “Ka võimalikku lisaeelarvet arvestades on täiesti reaalne saavutada 2006. aasta eelarveülejäägiks 4 miljardit krooni. Kindlasti saab ülejäägiga olema ka järgmise aasta eelarve,” kinnitas Aivar Sõerd.


» tagasi eelmisele lehele
 E  ehituslingid:
» EEEL
» Eesti Ehitusturg
» Eesti Puitmajaliit
» EETL
» Ehitaja
» Ehitusbörs
» Ehituskaar
» Ehituskeskus
» Ehitusseadus
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


 © EhitusPortaal   Klienditeeninduse telefon: 56 467 469   ja e-post: klienditeenindus@ehitusportaal.ee - (aega kulus: 0.011192)