EhitusPortaal - neljapäev, . november 2018  
neljapäev, 15. november 2018 kasutajaid: 8012
 F   foorumi teemad:
» Vastab ehitusspetsialist Aivo Küling
» Ahjud, kaminad
» Aiad, väravad
» Aknad, uksed
» Ehituskeemia
» Elekter
lisa uus postitus ›
 H   hanked:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» muud hanked
» peatöövõtt
» projekteerimine
lisa uus postitus >
 R   kuulutused:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» Muud kuulutused
» muud pakkumised
» tööpakkumised
» võlglased ja petised
lisa uus postitus >
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


Saada sõbrale  Prindi see lehekülg 
Jaan Õmblus: kolmandik ettevõtetest pankrotistub ning supiköök muutub populaarseks

Kas majanduses on kõige hullem möödas või alles ees? rnMillist šokki võib veel oodata?

Ilmselt on keerulisemad ajad ees. Paremaks hakkab siis minema, kui majandus kosuma hakkab, senikaua, kui majandus veel ei kosu, toimub säästude-reservide ärasöömine ja tegelikult muutub olukord halvemaks. Selleks aga, et majanduses paremaks minema hakkaks, selleks peab olema mingi konkreetne põhjus – mingi väga edukas eksporttoode või teenus – mingi eksportiv tootmisharu, mis raha sellisel määral riiki sisse tooks, et kogu majandusele aitaks. Kahtlemata on üksikuid edukaid eksportijaid ja neid tuleb juurde, kuid puudub selline eksportmasin, mille mahust aitaks kogu riigi majanduse jaluleaitamiseks. Sellist masinat ei ole ka silmapiiril mitte.Devalveerimisest ilmselt ei pruugi pääseda ja ilmselt ei kannata sellega oodata ka euro käibelevõtuni ning siis samaaegselt läbiviidava vahetuskursi muutuseni. Me võime küll deflatsioonist rääkida ja seda oodata, kuid deflatsioon on ikka üldine majandusnähtus, mitte midagi taolist, mida me siin Eestis kampaania korras ära teha saame – nüüd kutsume rahva kokku ja teeme deflatsiooni ja täpselt niipalju deflatsiooni, kui vajalikuks peame, et mitte devalveerida – nii see päris ei käi.rnKahtlemata enamik arukaid ettevõtjaid alandab töötajate palka ja katsub üldist kulude taset mõistuse piiridesse tuua. Kuid ilmselt ei suuda me oma kulude alandamisega nii kaugele minna, et muutuda maailmas odavaks tootjaks – võrreldes Hiinaga näiteks. Muud nišši, kui odav toodang, meil aga täna ei ole. Tegelikult ei ole meil ju seega üldse nišši.Oodatavatest šokkidest oleksid ehk olulisemad:

1. Riigil võivad lõppeda vahendid pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmiseks – pensione hakatakse vähendama ja sotsiaaltoetusi kärpima.

2. Suutmatus tasuda eluasemelaene ja tulenevalt sellest oht kaotada kodu võib puudutada kuni 20 000 eluasemelaenu võtnud perekonda. Devalveerimise korral olulisel määral võib selliste perede arv suureneda 50 000 pereni.

3. Ettevõtete pankrottide arv kasvab oluliselt – järgmise kolme aasta jooksul võib pankrotistuda iga kolmas ettevõte.

4. Töötute arv võib kasvada kuni 150 000 inimeseni.

5. Oluliselt kasvab välismaale tööleminejate arv. Suureneb ka nende arv, kes soovivad emigreeruda jäädavalt.

6. Korteriühistud ei suuda tasuda sooja ja muude kommunaalkulude eest, mille tulemusena piiratakse paljudele korterelamutele vastavate teenuste osutamist.

7. Eesti peale saab hinnanguliselt olema 50 000 – 60 000 inimest, kes vajavad supiköögi abi.

8. Olulisel määral suureneb kuritegevus – eriti varavastased kuriteod, kuna inimesed ei leia enam legaalseid võimalusi tulu teenida.

Milliseid lahendusi ootate riigilt?

Eelkõige peab riik tagama stabiilse majanduskeskkonna. Olulisi muudatusi võib teha, kuid mõttetu ettevõtluskeskkonna pidev väänamine teeb ainult halba. Ettevõtjatel on täna niigi palju ebastabiilsust – riik ei tohiks sagedase reeglite muutmisega õli tulle valada.Riik peaks rohkem leidma võimalusi infrastruktuuri arenguprojektide käivitamiseks, mis annaksid tööd ettevõtjatele ja eelkõige aitaksid natukenegi tööpuuduses vaevlevat ehitussektorit – et kukkumine selles valdkonnas liiga järsuks ei kujuneks.Suureks abiks oleks, kui riik suudaks tagada ettevõtetele tänasest märksa parema ligipääsu laenuressursile olgu see siis senisest suuremal määral riiklike tagatiste pakkumise või otsese raha vahendamise näol. Ettevõtjad, kellele riigi sekkumine laenuturule ei meeldi, ei pea ju seda raha vastu võtma. Paljudele oleks riigi poolt tagatav või vahendatav odav laenuressurss aga suureks abiks.rnrnEksporditoetused on olulised, kuid siin tuleb aru saada sellest, et täna arendatava ekspordi positiivne mõju meie majandusele võib kohale jõuda alles aastate pärast. Ekspordisektori toetus on seega eelkõige pikaajalisema arengu tagamise meede. Midagi on vaja ka kohe teha, et olukord paraneks. Nendeks oleks seega: (1) riiklikud investeeringud/arendused ja (2) raha reaalse kättesaadavuse tagamine

Mida saavad ettevõtjad kriisi leevendamiseks ära teha?

Ettevõtjate parim panus on tegevuse jätkamine, uskumine Eestisse kui majandus- ja ärikeskkonda. Osad ettevõtjad on Eesti majandusega sellisel viisil seotud, et nad ei saa oma tegevust ei lõpetada ega ka teise riiki kolida. Nemad on sundseisus. Samas on suur osa ettevõtjaid sellised, kes saaksid kas tegevuse suuremate probleemideta lõpetada või kolida äri tegema kusagile teise riiki. Kui sellised ettevõtjad otsustavad tegevust jätkata ja teha seda Eestis, siis see ongi parim panus, mida ettevõtjad meie majandusele anda saavad. Riik ja töötajad peaksid seda rohkem hindama ja tunnustama.

Millised arengud ootavad lähiajal ees teie ettevõtte tegevusvaldkonda?

Tegevusaktiivsus ettevõtete liitmiste, ülevõtmiste ja restruktureerimise sektoris suureneb. Sellele annab hoogu turu vähenemine, jõustunud saneerimisseadus, hoogustuvad pankrotid, paljude ettevõtjate soov oma äridega lõpetada ning ka töötuks jäänud ja ettevõtlusest alternatiivi otsivad inimesed.Ettevõtteid ei osteta enam mõttetult kõrge hinna eest, vaid pigem katsutakse kätte saada mingitki tootmisväärtust omavaid vahendeid (varasid ettevõtetest) võimalikult madala hinnaga või üldse võla peale.

Allikas, Ärileht


» tagasi eelmisele lehele
 E  ehituslingid:
» EEEL
» Eesti Ehitusturg
» Eesti Puitmajaliit
» EETL
» Ehitaja
» Ehitusbörs
» Ehituskaar
» Ehituskeskus
» Ehitusseadus
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


 © EhitusPortaal   Klienditeeninduse telefon: 56 467 469   ja e-post: klienditeenindus@ehitusportaal.ee - (aega kulus: 0.014037)