EhitusPortaal - neljapäev, . november 2018  
neljapäev, 15. november 2018 kasutajaid: 8012
 F   foorumi teemad:
» Vastab ehitusspetsialist Aivo Küling
» Ahjud, kaminad
» Aiad, väravad
» Aknad, uksed
» Ehituskeemia
» Elekter
lisa uus postitus ›
 H   hanked:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» muud hanked
» peatöövõtt
» projekteerimine
lisa uus postitus >
 R   kuulutused:
» ehitusmaterjalid
» ehitustööd
» Muud kuulutused
» muud pakkumised
» tööpakkumised
» võlglased ja petised
lisa uus postitus >
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


Saada sõbrale  Prindi see lehekülg 
Raul Kalev: Kui vahendaja on kuningas ehk millest kerkisid kinnisvarahinnad

Neid inimesi vahendavad pankadele arendajad ja maaklerid, ja üldjuhul sellised inimesed ei kauple ka hinnas, vaid ostavad mis hinnaga neile asi vormistatakse. Veelgi enam, asjaolu, et Rootsi omanike surve all pangad ei nõua enam ammu (mitteametlikult) ei 10-protsendilist ega veelvähem 25-protsendilist omafinantseeringut, on juba tükk aega aidanud kinnivarahindasid vaid kunstlikult kergitada. üsteem on imelihtne: mees tuleb panka ja soovib osta uut kahe miljoni kroonist korterit uues majas, aga 10-protsendilist ehk 200 000 kroonist omafinatseeriguks tal pole. Pank pakub, et lepime kokku, sa saad meilt kaks miljonit krooni laenu, aga lepingusse kirjutame, et tehing oli 2,2 miljonit, millest esimesed 200 000 on juba ära makstud. Iga mees on mõistagi nõus. Ainult et kuu aja pärast võtavad järgmised vahendajad kätte statistika ja konstanteerivad, et näe, taas on tehinguid tehtud 10 protsenti kõrgemal tasemel. Ning tõstavad hindu. Ja siis tuleb juba järgmine meestekolonn panka ning tõdeb, et 2,2 miljonit maksva korteri eest omafinatseeringut välja käia pole. Pank pakub, et kirjutame lepingusse 2 420 000 krooni müügihinnaks, jne. Kui see ei ole manipulatsioon, vaid näiteks turuhinna normaalne kujunemine, siis olen ma vist omal ajal ülikoolis lausvalet õppinud. Mitte kellelegi pole saladus, et samal ajal kui ehitusmeeste palgad kerkisid ca kaks korda, suurenesid lausa astronooomiliselt arendajate kasumid. Hinnad tõusid samale tasmele Helsingi eeslinnadega, kusjuures samuti Eesti ehitusbrigaadidega tööd rabav põhjanaabri arendaja teenis vaid 10-15 protsenti kasumit, meie omad aga sageli 50-60 protsenti. Ja muudkui räägiti naiivselt naeratavatele reporteritele, et see on õige hind, kasv jätkub veel aastaid. Peagi mõistsid ehitajad ja arendajad, et turunõudlus on niivõrd suur, et pakkuda võib millist saasta iganes. Nii asendusid rõdud nn prantsuse rõdudega, naturaalparketid algul laminaadi ja hiljem juba linoleomiga. Ja vaata imet, hinnad ainult tõusid. Kuni turul nõudlus äkki otsa lõppes. Kes süüdistas selles intresside vaikset tõstmist, kes inimeste ostujõu otsalõppemist. Ohu märgid ja seisev turg kainestasid esimest korda kliente. Vahendajad aga veel ei väsi. Neil on uus evangeelium - kiire kasv on asendumas aeglasema kasvuga. Miks ma ei usu, et üleilmne kinnisvarasse investeerimise buum näiteks Eestit mõjutas? Sest me oleme provints ja meile mõjuvad vaid vähesed makromajanduslikud ilmingud, ning kui, siis nihkega. Ja kui ka hinnatõusu taga olid passivsed välismaised rahapaigutajad, siis seda enam on nende huvi siin raha hoida vaid teatud hetkeni, mitte aga Maarjamaale elama kolida. Aga kuidas ma küll ei usu, et just pankade intressimäärade oluline alandamine oli laenubuumi põhjustajaks? Sest üsna peagi tekkis igasugu laenukontoreid, kes pakkusid kodulaenu ilma palgatõendita 20-30-protsendilise intressiga, ja huvi oli peaaegu sama suur kui kõrval pangas 4,5-protsendilisele laenule. Ja miks ma ei usu, et kinnisvarahinnad jätkavad kasvamist? Sest kohvi pealt vaadates on kolmandik turul ostetud korteritest hangitud edasimüügi huvist ehk spekulatiivselt ja ligi teine kolmandik on ostetud viimaseid sente kokkuvaletades. Just need korteid on juba tulnud ja tulevad peagi veel müüki ning kes küll selliste kehva kvaliteediga korduvmüügis karpide eest tahaks maksta rohkem kui uute eest? Ja kes hakkaks ehitama uusi, kui müügis on tuhandeid aastavanuseid kortereid? Muide, on veel üks huvitav suhe, mida tasub jälgida, see on üürihinna ja müügihinna suhe. Kui veel seitse aastat tagasi oli inimesel valik, kas üürida kesklinnas korterit hinnaga 5000 krooni kuus või osta endale samaväärne 600 000 krooniga, siis täna saab sama korterit üürida 7500 krooniga ja osta 2,2 miljoniga. Arvutus näitab, et veel mõne aasta eest tasus korteri ostmine ennast üürimise hinna suhtes ära kümne aastaga, tänapäeval aga 35-40 aastaga. Üürihinnad on tõusnud protsentides, müügihinnad aga kordades. Miks? Sest vahendjad määrasid turu arengu omale kasulikus suunas. Rahunege, ma olin selles artiklis teadlikult subjektiivne ja ehk isegi faktidega manipuleeriv. Aga vist mitte nii ebaobjektiivne kui need teised. Olen kindel, et Eesti kinnisvarahinnad ei peegelda turuhindu, vaid üksnes seda, et seniajani on vahendaja olnud kuningas. Näis siis kauaks veel. Allikas;EPL Ärileht


» tagasi eelmisele lehele
 E  ehituslingid:
» EEEL
» Eesti Ehitusturg
» Eesti Puitmajaliit
» EETL
» Ehitaja
» Ehitusbörs
» Ehituskaar
» Ehituskeskus
» Ehitusseadus
Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus

Ehituskeskus


 © EhitusPortaal   Klienditeeninduse telefon: 56 467 469   ja e-post: klienditeenindus@ehitusportaal.ee - (aega kulus: 0.014028)